01.12.14

 

Ajalugu

 

Lühidalt:

1912 - 1917 töötas Keilas venekeelsena 3-klassiline kool nimega Keilaskoje Pravitelstvennoje Utšilištše.

1946/47 õppeaastal loodi Keilasse vene kool ja see paigutati Keila kooli ruumidesse. Kool hakkas tööle kahes vahetuses - eesti kool hommikupoolses ja vene kool õhtupoolses.

1. septembril 1967 aastal avas uksed Keila II Keskkool - esimene vene õppekeelega kool Keilas. 15. september 1995 aastal sai Keila II Keskkool gümnaasiumi staatuse ja nimetati ümber Keila Vene Gümnaasiumiks. Keila Vene Gümnaasium on munitsipaalkool.

Valitud fakte Keila kooliloost:

  • Haridusalane tegevus Keilas ulatub 17.sajandisse. Huvitav on teada,et 17.sajandi lõpus ja 18.sajandi alguses sai Keila kihelkond haridusküsimustes äratust naabritelt. Nimelt oli 17.sajandi lõpus eriti arenenud koolikorraldus Risti ja Harju-Madise kihelkondades, kust pärines 17.sajandi tuntud koolitegelane ja esimese eestikeelse õpetajate seminari asutaja B.G.Forselius.
  • Esimene arvestatav fakt haridustegevusest Keilas on kirikuõpetaja Anton Heidrichi (1659-1692) sisseseatud korrapärane eestikeelne leeriõpetus ning selleks otstarbeks koostatud vaimuliku sisuga õpperaamat.
  • 1694.a kohaliku koguduse visiteerimisel märgiti, et nii vanad kui noored, mehed ja naised on köstri juhtimisel omandanud küllaltki hästi usumõisteid. Tol ajal (1691-1726) töötas Keilas köster-koolmeistrina Elias Packel. Mitmete ürikutes antud vihjete põhjal pidi toimuma sel ajal ka koolitöö. Põhiliselt omandati lugemisoskus, õpiti katekismust ja kirikulaule. 1725.a lokaalvisitatsioon näitas, et 2728 Keila kihelkonna elanikest oskas lugeda kooli ja koduõpetuse abiga 478 noorukit ja täiskasvanut, nendest oli 307 lugemise täiesti selgeks saanud.
  • Pikemat aega oli probleemiks koolihoone puudumine. 1724.a ehitati see pastoraadi juurde. 18.sajandi kohta tervikuna ei ole teada, et Keilas oleks kooliolude korraldamiseks rohkem midagi ette võetud. Lugemisoskus arenes põhiliselt koduõppe teel. Mõningat juhendamist noortele anti nn. leerikoolis, kus õpiti usuõpetustja kirikulaule, koos sellega ka pisut lugemist.
  • 1820.a palgati Keila pastori Otto Reinhold Holtzi poolt kaks rändavat lugemisõpetajat, kes kihelkonda pidi liikudes õpetasid lugemisoskust ja piiblilugu.
  • 19.sajandi teisel poolel, rahvuslikul ärkamisajal, süvenes ühiskonnas arusaamine hariduse vajalikkusest. Keila kihelkonnas jõuti konkreetsete tulemusteni 70.aastail, mil rajati Keilast 3 km eemal asuvasse Väljaotsa tallu kool. Praeguste andmete põhjal on korrapärase õppetöö alguseks 1867.a, mil Väljaotsa talus Kustas Ampeli juhtimisel toimus õppetöö. Esimesed andmed õpilaste kohta on 1871.a. Tol ajal õppis koolis 7 poissi ja 1 tüdruk.Esialgu käidi koolis 2 päeva nädalas. Alates 1872.a õpiti koolis kolmel nädalapäeval. 1873.aastast oli kool kaheklassiline, 1879-1880 ruumikitsikuse tõttu üheklassiline. Avaramate õpitingimuste huvides koliti 1986.a Kruusiaugule, kus kool töötas kuni 1918.a. Esimene õpetaja Kruusiaugul oli Kustas Väljamäe. Kruusiaugu kool oli 3-klassiline. Seal õpetati vene keelt, aritmeetikat, emakeelt, laulmist piiblilugu ja katekismust. Koolitöö toimus igal tööpäeval.
  • 1907-1911 avati Keilas Keila Rahvaharidusseltsi Kool erakoolina, mis oli alguses 2-klassiline, 1908.a 3- klassiline. Eestikeelse erakoolina oli see tsaarivõimudele vastuvõtmatu ja suleti.
  • 1912.a alustas tööd Keilas 3-klassiline kool nimega Keilaskoje Pravitelstvennoje Utðiliðtðe, mis töötas venekeelsena 1917.aastani.
  • 1918. a kandis kool Keila Kõrgema Rahvakooli nime ja muutus eestikeelseks. Keilasse toodi Kruusiaugu õpilased. 1918-1919 a juhatas kooli Hans Laagus, 1919-1920 August Käomägi. 1919.a muudeti kool 6-klassiliseks algkooliks 139 õpilase ja 5 õpetajaga.
  • 1920-1943 oli kooli juhatajaks Konrad Preem(Brehm)Neil aastail kasvas õpilaste arv pidevalt, sest Keila algkooliga ühendati mitmed naaberkoolid(Valingu ,Kumna ja Tuula)
  • Suurim probleem esimesel tõõkümnendil oli koolihoone puudumine See ehitati 1930.a Eesti Vabadussõjas langenute mälestuseks. Keila 6-klassilises Algkoolis õpetati eesti keelt, matemaatikat, kodulugu, looduslugu ,maateadust, ajalugu, saksa keelt, usuõpetust, laulmist, käsitööd, võimlemist ja joonistamist.
  • 1927-1941.a tõõtas tütarlastele täiendusklass algkooli juures. 1929-1947.a oli Keila mõisas põllutöökool poistele.
  • 1940.a okupeeriti Eesti Nõukogude Liidu poolt ja Keila 6-klassiline Algkool muudeti mittetäielikuks keskkooliks. Õppeainetest jäeti välja usuõpetus, lisati juurde vene keel. Emakeeleõpikud vahetati välja kõikides klassides.
  • 1941-1944.a Saksa okupatsiooni ajal jätkas kool tööd 6-klassilise algkoolina, õpikud ja õppeained olid Eesti Vabariigi aegsed.
  • 1944.a alates oli Eesti taas nõukogude võimu all. Kool muutus 7-klassiliseks, õppeprogrammid ja -ained kohandati vastavalt võimu nõuetele.
  • Seoses vene kooli loomisega Keilasse ja selle paigutamisega Keila kooli ruumidesse, hakkas 1946/47 õppeaastal kool tööle kahes vahetuses - eesti kool hommikupoolses ja vene kool õhtupoolses.
  • 1944-1947.a juhtis kooli Aleksander Rebassov. 1947.a märtsis ta vallandati süüdistatuna sini-must-valge lipu hoidmises, arreteeriti ja saadeti Siberisse. Direktori kohusetäitjaks määrati õppeaasta lõpuni H.Venda.
  • 1947-1954.a töötas Keila Mittetäieliku Kooli direktorina Rudolf Oja.
  • 1951.a liideti kooliga Keila venekeelne kool.
  • 1954.aastast on Keila 7-klassiline Kool muudetud Keila Keskkooliks 477 õpilase ja 29 õpetajaga.
  • 1954 - 1956.a töötas Keila Keskkooli direktorina Rudolf Oja. Direktorina töötades andis ta koolis laulmise tunde ja oli muusikatöö hingeks majas. 1956.a R.Oja loobus direktori ametist, kuid jäi õpetajana kooli edasi.
  • 1959 - 1961.a töötas Keila Keskkooli direktorina Samuel Mäe. Lahendada tuli eelkõige suur ruumikitsikus ning leida kõrgharidusega õpetajate kaader. Kooli töötingimuste parandamiseks otsustas rajooni juhtkond uue koolimaja ja õpetajatele elamu ehitada. Perspektiiv oma korter saada tõi Keilasse palju noori õpetajaid, kel kõrgharidus käes või saamisel.
  • 1954 - 1978.a kuulus algkool Keila Keskkooli koosseisu.
  • 1956/60. õppeaasta keskel avati uus koolimaja. Rõõm oli suur soodsate, avarate õpitingimuste tekkimise üle.
  • 1959.a anti välja esimene Keila õpilasalmanahh "Sõnasepad".
  • 1960/61. õppeaastal hakkasid abituriendid esimeste klasside õpilasi esimesel koolipäeval vastu võtma. Koolikord oli karm: õpilased ei tohtinud tukkasid soenguna ette lõigata, keelatud olid siidsukad ja ehted.
  • 1961.a veebruarist septembrini töötas direktori kohusetäitjana Maria Vilimaa, õppealajuhatajana Eduard Lätt.
  • 1961- 1984.a (pensionini) töötas Keila Keskkooli direktorina Endel Kukner, kes pööras suurt tähelepanu kooli sisulisele tööle ja sisekontrollile, oli suurepärane ideede genereerija.
  • 1963.a hakati rajama kabinetsüsteemi.
  • 1963.a hakkas Keila Keskkool andma ka kutseõpetust. Kooli taotlusel klassivälise töö korras oli võimalik saada amatöörautojuhi ja kuduja-ketraja kutse. 1969/70. õppeaastal muudeti autoõpetus tootmisõpetuse üheks haruks ja selle tulemusena said autoõpetuse klassi lõpetanud esialgu amatööri, hiljem III liigi autojuhi kutse.
  • 1964.a rajati Keila Muusikakool.
  • 1964/65. õppeaastal oli õpilasi 1002. Taas hakkas tunda andma ruumikitsikus ning taotleti juurdeehitust: uut ja vana koolimaja ühendavat 4-korruselist hoonet. Juurdeehitus valmis 1967/68. õppeaastaks.
  • 1967/68. õppeaastal jagunes Keila Keskkool kaheks kooliks: Keila 1. Keskkool (eesti õppekeelega) ja Keila 2. Keskkool (vene õppekeelega).
  • alates 01.09.2005 nimetati Keila Vene Gümnaasium 
    ümber Keila Ühisgümnaasiumiks