5.02.14

 

 

Õpilaste nõustamise, õpiabi- ja tugisüsteemide

rakendamise kord

 

 

 

1. Eesmärgid

(1) Kooli õpiabi- ja toetussüsteemide rakendamise põhieesmärk on tagada kõikide õpilaste võimetekohane areng koolis ja eluks vajalike pädevuste omandamine;

(2) Hariduslike erivajadustega õpilaste väljaselgitamine ja pedagoogilispsühholoogilise uurimise korraldamine.

(3) Õpiraskustega õpilaste märkamine ja nende mahajäämuse põhjuste väljaselgitamine ja õpiabi korraldamine.

(4) Probleemide lahendamine õpilase, vanemate, kooli ja valla lastekaitse- ning sotsiaaltöö spetsialistiga.

 

2. Hariduslike erivajadustega õpilased

(1) erinevate puuetega (meele-, kõne-, vaimu-, kombineeritud);

(2) spetsiifiliste õpiraskustega;

(3) tundeelu- ja käitumisraskustega;

(4) andekad lapsed.

 

3. Õpiraskustega õpilaste õpetamisel arvestatavad põhimõtted

(1) Õpiraskustega õpilaste õpetamisel vajalikud põhimõtted:

1)      motiivi loomine õppimiseks – soov ja vajadus õppida, stimuleerimine;

2)      etapiviisiline õpetamine – samm-sammult selgeks õpetamine/õppimine;

3)      väsimuse ennetamine;

4)      kõne aktiivne lülitamine õppetöösse: (esialgu koos pedagoogiga) kommenteerimine, planeerimine, kokkuvõtete tegemine;

5)      tunnetustegevust (taju, mälu, tähelepanu) aktiviseerivate võtete valimine ja kasutamine;

6)      töökorralduste ja juhiste (eriti kirjalike) täpne edastamine, et õpilane mõistaks ja suudaks täpselt täita;

7)      individuaalne lähenemine – arvestades ealisi, soolisi ja individuaalseid arengu eripärasid;

8)      õpetuse jõukohastamine materjali ja abistamisvahendite valikuga;

9)      positiivsete kinnituste jagamine – hindamisel arvestatakse õpilase individuaalset arengut;

10)  omandatud teadmised kinnistatakse praktilises situatsioonis.

 

4. Hariduslike erivajadustega õpilaste väljaselgitamine

1)      probleemi märkamine;

2)      õpilase uurimine ja õpiraskuse olemuse kirjeldamine (pedagoogilispsühholoogiline, vajadusel meditsiiniline diagnoosimine);

3)      nõustamine, sh vajaliku õpiabi soovitamine;

4)      sekkumine – õpilase tasemest lähtuvalt õpetamiseks vajalike tingimuste loomine.

 

5. Õpilaste pedagoogilis-psühhologiline nõustamine toimub etapiviisiliselt:

1.        etapp - klassijuhataja või aineõpetaja märkavad/avastavad õpilase, kellel on tekkinud õpiedutus (õpiraskus);

2.        etapp - püsiva õpiedutuse korral lisanduvad õpiraskuse korrigeerimisse kooli eripedagoog (logopeed) ja/või parandusõppe õpetaja;

3.        etapp -püsivaõpiedutuse põhjuste väljaselgitamisse lisanduvad nõustamiskeskuse eripedagoogid ja/või lastepsühhiaater;

4.        etapp - psühholoogi testimine õpivõimekuse täpsustamiseks;

5.        etapp - suunamine nõustamiskomisjoni, kes soovitab võimetekohase õppekava või erikooli suunamise;

6.        etapp - individuaalõppekava soovitamine toimub vastavalt vajadusele 2.-5. etapis.

 

6. Toetava õpetamise võimalused

(1) Toetava õpetuse võimalused:

1)      parandusõpe;

2)      logopeediline abi;

3)      individuaalne õppekava;

4)      konsultatsioon peale õppetunde;

5)      abiõpetaja tugi;

6)      huviringide töö;

 

7. Õpiabi teostamine

(1) Õpiabi rakendatakse:

1)      individuaalne lähenemine – õpetaja teostab õppetunnis (lisaselgitused, lisaharjutused, spetsiaalsed abivahendid ja skeemid jm);

2)      tugiõpetus ajutiste õpiraskustega õpilastele – konsultatsioonid ja etteõpetamine, mis toimub õpetaja üldtööajal;

3)      korrektsiooniline suunitlus õppetunnis – mälu, taju, tähelepanu, mõtlemise ja kõne arendamine;

4)      parandusõpe – spetsiaalne õpiabi, kus kasutatakse erimetoodilisi võtteid;

5)      logopeediline abi – kõne (suuline ja kirjalik) korrigeerimine ja kõneravi;

6)      individuaalse õppekava rakendamine - keskmistelt võimetelt tunduvalt nõrgema või kõrgema taseme õpilastele, mille raamõppekavaks on ükskõik milline riiklik õppekava;

7)      tasandusklassi moodustamine/avamine – ühesuguste õpiprobleemidega õpilastele;

8)      õpiabi nõustamiskeskuses – toimub vabatahtlikkuse alusel.

 

8. Nõustamiskomisjoni suunamine

(1) Kool edastab nõustamikomisjonile järgmised dokumendid:

1)      individuaalsusekaart (vaatluskaart);

2)      õpilase iseloomustus;

3)      väljavõte õpilasraamatust;

4)      klassitunnistus koos väljavõttega õppeveerandi kestel saadud hinnetest;

5)      vajadusel eriarsti/perearsti suunamiskiri;

6)      logopeedi poolt koostatud kõne iseloomustus, kui õpilane on osa võtnud logopeedia tunnist;

7)      lastepsühhiaatri tõend, juhul kui ettepanek on määrata õpilasele võimetekohane õppekava või suunata teise kooli;

8)      psühholoogi põhjalik kirjeldus õpilase psüühhiliste protsesside arengu kohta.